Margus Vals: Elektriauto muudab keskkonna puhtamaks ja hakkab omanikule tulu teenima
Kiireim tee kliimaneutraalsuseni jõudmisel on elektrifitseerimine. Et jõuda sinna võimalikult väikeste kuludega, tuleb muuta elektrivõrk nutikaks ja sellesse ühendada targad elektriautod. Võti aga pole mitte tehnoloogias vaid inimestes. Elektriauto omamine tuleb muuta lihtsaks, mugavaks ja kasulikuks.
Elektriautode kasutuselevõtt võimaldab:
- oluliselt vähendada transpordist tekkivat CO2, väävli ja lämmastikuemissioone;
- suurendada suures mahus taastuvate energiaallikate osakaalu, pakkudes energia salvestusvõimekust elektriautode akude näol;
- vähendada märkimisväärselt jooksvaid kulutusi igapäevasele transpordile.
Energeetikasektor on viimase 30 aasta jooksul vedanud Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni jõulist vähendamist, mis on võimaldanud meil heitmeid vähendada kiiremini, kui ambitsioonikad eesmärgid ette näevad.
Hiljuti Tallinnas esitletud rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) raporti järgi on keskkonnasihtideni jõudmisel meie peamiseks väljakutseks kerkinud hoopis transport. Eurostati andmeil on 28% Eesti autodest vanemad kui 20 aastat ja sõidukite keskmise vanuse poolest ületab meid Euroopa Liidus vaid Poola. Meie autopark on Euroopa keskmisest oluliselt vanem ja saastavam.
Juba viie aasta pärast peaks pilt tänu elektrisõidukite arvu kasvule olema oluliselt muutunud. Veel varem saab elektritransport osaks energiasüsteemist, pakkudes nii vastused mitmele ees terendavale probleemile. Sest mis on elektriauto energeetiku jaoks? Neljal rattal liikuv mahukas salvesti.
Nutikad elektriautod nutikasse võrku
Võib häbenemata öelda, et elektrisõidukid ja nutikad salvestustehnoloogiad muudavad täielikult meie arusaamist nii energia- kui transpordisektorist. Igapäevasest liikumisvahendist saab elektrivõrgu osa ja rahateenimisallikas.
IEA aruande järgi järgmise 20 aasta jooksul tuuleenergiatootmine Euroopas kolmekordistub, moodustades koguni veerandi kogu toodetud energia mahust. Koos päikseenergiaga katab tuul selleks ajaks umbes kolmandiku Vana Maailma elektrivajadusest. Tuulevaiksel ööl aga ei saa me jääda vooluta.
Siin tulevadki olulise ressursina mängu elektriautod, täpsemalt nende akud. Elektriautode abil tekivad meie elektrisüsteemi ja igapäevasesse ellu suured salvestid, mille saab võtta kasutusele elektrisüsteemi osana. Kui tuul puhub ja päike paistab, on elekter odavam ja aku laadimine mõistlik. Kui taastuvenergiat on võrgus vähem ja elektrihind seega kallim, saavad autode akud neisse talletatud taastuvat energiat võrku tagasi anda ning sõiduki omanikule hoopis raha teenida. Muust valdkonnast võrdlust tuues, siis tegemist on just kui taastuvenergia Airbnb’ga, kus omanik annab enda käes oleva vara nutika võrgustiku kaudu ajutiselt teiste kasutusse ning teenib selle abil raha.
Kirjeldatud ja esmapilgul tõenäoliselt pisut ulmelisena tunduvad võimalused avab meile kahesuunalise laadimise tehnoloogia (inglise keeles vehicle to grid), mida arendatakse aktiivselt üle maailma ning samas vormitakse toimivateks teenusteks. Ka Eesti Energias, kus plaanime järgnevatel aastatel oma teenustega turule tulla.
Läbimurdeks on vaja vähe elektriautosid, kuid häid teenuseid
Elektrivõrgu jaoks efekti saavutamiseks on elektriautosid tarvis rohkelt, ent see on suund kuhu me vältimatult liigume. Erinevate analüüside järgi kasvab elektriautode osakaal kõigist uuena müüdud autodest aastaks 2030 umbes 30 protsendini. Oluline on märkida, et Eesti kõige suurema elektritarbimise kataks sõltuvalt laadimistehnoloogia arengust ära ka juhul, kui alla 10 protsendi kõigist kasutusel olevatest autodest oleks elektriautod. Teisisõnu tähendab see, et on vaja väga väikest elektriautode läbimurret, et nad muutuksid elektrisüsteemis oluliseks.
Erinevad uuringud näitavad, et kui sõiduki aastane läbisõit on 15-20 tuhat kilomeetrit, siis ühe kilomeetri hind peaks tavalisel sisepõlemismootoriga autol ja elektriautol muutuma võrdseks aastal 2022. Ehk selleks ajaks, kui saame kaasa elada järgmistele jalgpalli maailmameistrivõistlustele Kataris. Sellest kolm aastat hiljem peaksid autode hinnad ühtlustuma.
Ühtlasi on tarvis viia seadusandlus nii kaugele, et elektriauto saab kahesuunalise laadimise teel võrku liita ja omanikule tulu teenida ehk teha sõidukist õiguslikus mõttes elektrijaam. Üks eesrindlasi selles vallas on olnud Saksamaa, kus Nissan Leaf sai ülekandevõrgu silmis vastavad õigused aasta tagasi. Pidades silmas Eesti innovatsiooniambitsioonikust, ei tohiks vastavate muudatusteni jõudmine meil keeruliseks osutuda.
Üks esimesi muresid kahesuunalisest laadimisest rääkides on aku eluiga. Näiteks Suurbritannias Warwicki ülikoolis tehtud testid on näidanud, et aku elueale optimeeritud kahesuunaline laadimine võib selle kasutusaega hoopis pikendada. Üldjuhul vahetatakse elektriauto või selle aku välja siis, kui aku mahutavus on langenud 70 protsendini. Pärast seda saab akule anda uue elu koduse salvestina ja talletada sinna nt kodumaja katusele paigaldatud päiksepaneelidega püütud energia. Isegi tavaline autoaku võimaldaks majapidamist sõltuvalt tarbimisest elektriga varustada 4-7 päeva. Võimsamate akude puhul see number suureneb. Et anda perspektiivi, siis enamik tootjaid annavad oma elektrisõidukite akudele garantii 8 aastat või 160 000 km. Selle aja jooksul ei tohi mahutavus alla 70% langeda.
Elektrifitseerimine on kiireim tee kliimaneutraalsuseni
Nutikad laadimislahendused toetavad ka energiasõltumatust, sest kõrge nõudluse ja väiksema pakkumise korral ei pea elektrit importima, vaid võrgukoormust saab vastavalt vajadusele, kuid inimeste mugavust arvestades reguleerida. Ka investeeringute mõttes on elektriautode liitmine elektrivõrku ja nende tark juhtimine mõistlik, sest nö lihtne ehk juhtimata ühesuunaline laadimine nõuaks tohutuid kulutusi võrgu täiustamisse. Värske SEI raport „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs“ märgib samuti, et järgmisel kümnendil tuleks kliimaneutraalsuseni jõudmisel prioriteediks võtta elektritootmise viimine olulises mahus üle taastuvatele energiaallikatele ning märgatavalt kasvatada väikese CO2-heitega ja kliimaneutraalsete energiakandjate osakaalu transpordis.
Mckinsey uuringu järgi võimaldavad targad lahendused ka elektriautode arvu kasvu juures piirduda vaid tavapäraste võrguinvesteeringutega täiendavaid kulutusi tegemata. Seda enam, et autot kasutatakse nädalas keskmiselt 9 tundi. See tähendab, et 95% ajast sõiduk seisab ja seda on võimalik kasutada nutikate teenuste pakkumiseks. Elektriautode eesrindlane Norra on silmitsi olukorraga, kus järgmise 20 aasta jooksul on praegusel moel jätkates vaja võrku investeerida miljard eurot.
Ehkki muutus algab igaühest, saavad teed nutikasse elektritransporti näidata suuri auto- ja bussiparke omavad ettevõtted, kellele elektrisõidukid ja nutikad laadimislahendused looksid väärtust juba täna. Takso- ja kullerfirmad peaksid praegu aktiivselt mõtlema sellele, kuidas homne elektripööre oleks võimalikult sujuv, sest selle kasulikkuses pole kahtlust.
Tehnoloogia ja teenuste arendamisel on võtmemoment kasutusmugavuse tagamine. Läbimurre on võimalik saavutada vaid siis, kui auto laadimine on sama lihtne, mugav ja kättesaadav kui telefoni aku laadimine, see on inimesele selgelt kasulik ning tulemuseks on mõõdetav keskkonnasääst. Selleni jõuame kõige kiiremini koos partneritega, mistõttu investeerime teadus- ja arendustöösse, kaasates samal ajal nii äri- kui erakliente teenuste kujundamisse. Tehnoloogia võib olla universaalne, teenus aga peab olema personaalne.
Nutika elektritranspordi igapäevane ja tuntav mõju inimese jaoks saab olema puhtamas linnaõhus ja väiksemas elektriarves. Ühiskonnale tähendab see loomulikku ja mugavat ent pöördumatut liikumist süsinikuneutraalsuse suunas. Tuletagem meelde, et maanteetranspordi CO2 emissioon aastas on ligi 2,2 miljonit tonni, millest sõiduautode osa on umbes 1,5 miljonit. Need näitajad on suuremad kui aastal 1990. Eesti Energia ambitsioon on teha üleminek elektritranspordile võimalikult lihtsaks ja sujuvaks, sest suurte muutuste võtmed on inimeste kätes. Ja need võtmed avavad meile hinnalised uksed, mis võimaldavad võtta kasutusele rohkem taastuvat energiat.