Mario Kadastik: elektriauto on ka praeguste hindadega nii uskumatult soodne
Kuidas on aga elektriautoga ringi sõitmise kulu muutunud nüüd, kui meil elektrihind on teinud lausa ameerika mägede laadseid üles-alla käimisi ja lõpetanud üleval? Kas endiselt on odavam sõita elektriautoga või on nüüd juba see eelis ära kadunud?
Jätame täna kõrvale kõik ostutoetused ja muud arutelud elektriautode osas. Jah, auto on praegu osades segmentides kallim kui tema bensiini/diisli põletiga õde-vend, kuid on ka mudeleid ja tootjaid, kelle autod on sõltumata kütuseliigist sarnases hinnaklassis või otse võrreldavad.
Elektriautoga hoiab kokku üle 100 euro kuus
Kui veel 2021. aasta kevadel oli keskmine elektri hind koos võrgu- ja muude tasudega ca 10c/kWh, siis täna on raske leida isegi üksikuid tunde, kus hind ei oleks sellest ca 4-5 korda kõrgem. Keskmine bensiiniauto tarbib sõltuvalt mudelist ja sõidustiilist ca 5-8 liitrit 100km kohta (jah, alati leidub neid kes väidavad, et nende oma võtab iga ilmaga 3l/100km aga see pole päris see mida võrdleme täna).
Elektriautodel on samuti sõltuvalt mudelist ja efektiivsusest vahemikuks ca 15-22kWh/100km, enamus ökonoomsemaid jäävad sinna 16-18kWh/100km kanti, nii et arvutustes võtame 6l/100km bensiini ja 17kWh/100km elektrikuluks. Bensiin maksis 2021. aasta märtsis ca 1,4€/l, seega ca 1500km läbimiseks (keskmine kuine sõit inimestel) kulus umbes 126€. Elektriga oli vastav kulu 26€ ehk vahe 100€ kuus. See oli arvestatav kokkuhoid kuus, mis võimaldas kas võtta liisingusse veidi kallima auto või jäigi rahakotti lihtsalt rohkem raha.
Kuidas on aga lood täna? Võtame esmalt ette olukorra, kus inimene on läinud üle universaalteenusele, siis on hind paigas koos maksude ja kõigega umbes 25c/kWh ning bensiin on täna ca 1,9€/l. Seega tuleb sama distantsi läbimiseks 64€ elektriautoga ja 171€ bensiiniautoga. Kuigi ma eeldasin, et pea 3 korda tõusnud elektri hind võiks sellest vahest osa ära süüa, on hoopis aga bensiini hinnatõus seda vahet kasvatanud 107€ peale.
Kui võtame nüüd ekstreemse näitena augusti kuu elektri, mis oli üks kalleimaid 42c/kWh hinnaga, siis see oleks teinud elektriarveks 107€. Isegi see jääb 64€ odavamaks kui bensiiniga sõitmine.
Elektriautoga sõitmine on odavam
Kui aga inimene on olnud hoopis börsipaketil (nagu mina tänaseni veel olen) ning andnud oma auto laadimise juhtimise üle mõnele targa juhtimise lahendusele (minu puhul näiteks Gridio), siis mida see tähendab? Gridio hoiab ka kenasti statistikat, mistõttu ma näen, et äpi kasutamise eluaja jooksul (aprill 2022 - detsember 2022) on mul kulunud 199€ laetud 2367kWh elektri peale. See teeb minu elektri hinnaks 8.4c/kWh.
Sellele muidugi lisanduvad võrgutasud jne aga see teeb siiski kokku 15c/kWh. Ehk 1500km läbimiseks ca 38€. Seejuures väga kõrge elektri hinnaga kuu, nagu august 2022 (keskmine elektri hind oli rohkem kui 40c/kWh), tuli minul laadimise keskmiseks hinnaks 5.9c/kWh (+võrgutasu) ehk nagu oleksin elanud endiselt 2021 aasta kevades.
Sellise suure tarbija, nagu auto, laadimise saab ajastada börsipaketi korral alati odavaimatele tundidele, kuna keskmiselt sõidab inimene umbes 50km päevas. Kuna ühe akutäiega saab tavaliselt sõita üle 400km, tähendab see, et 1-2 korda nädalas vajab auto laadimist, mistõttu on võimalik korjata neid üksikuid odavaid tunde öösiti.
Jah, nüüd novembri teisest poolest alates neid odavaid tunde väga pole leidunud, kuid selleks ongi vajadusel universaalteenus isegi millega arvestatuna jääb endiselt üle 100€ kuus, mis teeb elektriautoga sõitmise odavamaks.
Kui mõelda, et mis elektri hinna juures siis bensiiniga sõitmine oleks sama kallis, siis selle saab lihtsalt välja arvutada. Kulu on ca 2,7 korda madalam, seega peab elektri hind minema samas summas üles ehk umbes 67c/kWh. See on kõrgem hind kui isegi ülikiirlaadijates avalikes laadimispunktides. Niiet ruumi on veel küllaga ning ega bensiini hindki pruugi praegusele tasemele jääda seisma.
Auto laadimine tuleb suunata perioodi, kus tarbimine on madalam
On olnud ka debatte, et kas on praeguses murelikus elektritarbimise situatsioonis, kus meil pole piirkonnas tiputundidel piisavalt tootmisvõimsust, õige elektriautosid üldse propageerida? Toodud on ka argument, et meil ei ole nende laadimiseks piisavalt vaba võrgu võimsust. Vaatame sellele faktipõhiselt otsa.
Esiteks, elektriautod on väga hästi juhitav tarbimise ressurss. Üldiselt laetakse neid öisel ajal ning täpne laadimise aeg pole otseselt oluline ehk siis - seda on võimalik väga lihtsalt ajastada (kas kasutades mingit auto juhtimise äppi, nagu Gridio või laadimisäppi, nagu on Enefitil ja teistel olemas).
See tähendab, et saame suunata autode laadimise sellesse perioodi, kus üldine muu tarbimine võrgus on madalam. Nii saab omakorda võimaldada siluda päevasisest kõikumist ja seeläbi muuta elu lihtsamaks juhitamatul tootmisel, mis tahab püsiva võimsusega toota. Mida väiksem on auk tipu ja põhja vahel, seda lihtsam on võrku käigus hoida.
Aga kas see auk on piisavalt suur? Selleks, et seda kontrollida laadisin ma alla Eleringi andmestiku kogu eesti tunnitarbimisest 2022 aastal. Võtsin sealt välja maksimaalse tarbimise (ehk see kogus, mida võrk kindlasti suudab edastada) ning arvutasin palju reaaltarbimise ja maksimumi vahele ruumi jääb. Liitsin selle päevade kaupa kokku ning sain nn reservvõimsuse, mis on võrgus olemas mingile juhitavale tarbimisele.
Nagu enne öeldud, sõidab keskmine eestlane umbes 50km päevas (Statistikaameti andmetel) ning registris on meil 950 000 autot (tõsi, ma kahtlen, et neist kõik iga päev sõidavad, pigem umbes ⅔,aga konservatiivse hinnangu jaoks eeldame, et sõidavad kõik). Kui võtame keskmiseks elektrikuluks ca 16kWh/100km, siis on see 8kWh auto kohta päevas.
Tegin graafiku, et kui suurt osa sellest Eesti autopargist saaks igapäevaselt laadida. Nagu graafik näitab, on meil juba täna võrgus reservvõimsust piisavalt, et iga päeva see tarbimine ka ära katta ja enamasti on võimsust isegi kuni 2x üle. Seda seejuures konservatiivse hinnangu korral, sest tegelik sõitvate autode maht on tõenäoliselt palju väiksem, seega on reservi isegi rohkem.