Kuus küsimust Auto-Bon Baltic tegevjuhile Andrus Kuusile
Elektriautode soetamise ümber tiirleb hulk küsimusi ja eksiarvamusi. Vastame Andruse abil osadele neist.
Miks Eesti riik elektriautode soetamist ei toeta?
On täiesti arusaadav, miks Eesti sellise seisukoha on kujundanud: meil ei ole piisavalt vastavat taristut. Ka Norra valitsus ütles ühel hetkel elektriautodele ei, sest infrastruktuur jooksis kinni.
Minu arvates võiksime hoopis Soome järgi suuna võtta, kus maksustatakse sisepõlemismootoreid ning toetatakse pistikhübriidide soetamist. Üleminekuperioodiks on see väga hea variant, kuna linnakäigud saab elektrirežiimil ära teha, kuid pikemateks sõitudeks tuleb tanklakütus appi.
Elektriauto on keskmise sissetulekuga inimesele ju pigem luksuskaup?
Tõsi, elektriauto tootmine on aku tõttu kuni 50% kallim ja iga klient ei ole valmis kõrgemat hinda maksma. Tava- ja elektriauto hinnavahe võib olla 20–30%.
Millises faasis elektriautode soetamine siis on?
Pigem ongi üleminekufaasis, kus lahendamist vajavad aku piiratud võimsus ja selle hind, lisaks ka puudulik taristu. Innovatsiooniettevõtted töötavad palehigis, et luua nutikamaid lahendusi, mis võimaldaks:
- elektriauto juhtmevaba laadimist;
- elektriauto laadimist ajal, mil ta mööda maanteed sõidab.
Viimane lahendaks kohe mitu probleemi: autot pole vaja laadimiseks seisata ega selleks eraldi aega võtta, väheneb vajadus suurte akude järele ning elektrisõiduki hind muutub soodsamaks.
Kuidas on lood e-mobiilsusega tarbesõidukite vallas?
Elektriliste kaubikute ja nn pirukaautode ost hakkab tasapisi hoogu sisse võtma.
Kui ettevõte läheb e-mobiilsuse teed, siis peaks kohe ka kiire laadimisvõimekuse peale mõtlema. Näiteks kui kuller tuleb kaupa peale võtma, siis ta saab 20–30 minuti jooksul piisavalt palju kilomeetreid juurde laadida.
Julgemad ettevõtted lähevad selle mõtteviisiga juba kaasa ning on võtnud konkreetse ajaperioodi, mille jooksul autopark elektriliseks muudetakse.
Milline hirm elektriautoga kaasas käib?
Ikka see, kui palju elektriautoga sõita saab. Kõige tavalisem on u 300-kilomeetrine läbisõit, pärast mida on vaja akut laadida. Mida võimsam aku, seda suurem on läbisõit, kuid seda kallim on ka sõiduk ise. Näiteks Teslad on võimelised ühe laadimisega päris palju kilomeetreid läbima, ent nende hinnaklass on samuti teada…
Pigem on hirmud seotud eelarvamustega, mis paika ei pea. Kõik, mis on uus, tundub võõrastav.
Seega, hirmude asemel tuleb tegeleda harjumuste muutmisega?
Kogu meie elustiil muutub. Mäletate nupuga telefone? Ühe laadimisega sai seda nädal aega kasutada. Pärast nutitelefonide tulekut oli aga keeruline harjuda, et neid tuleb nii tihti laadida. Lõpuks sai see ikkagi igapäeva osaks.
Arvan, et elektriautodega on sama. Sõiduk laeb ajal, mil teda ei kasutata. Kui laadijate võrgustik paraneb, siis ongi nii, et lähed kaubamajja – laed samal ajal autot, lähed tööle – laed seal autot jne. Praegu oleme harjunud bensiinijaamas paagi täis tankima. Elektriauto puhul ei ole vaja, et aku alati 100% täis oleks.
See kõik on elustiilimuutus, ei enamat.
Kel rohkem huvi, siis pikemalt saab kuulata Äripäeva raadiosaatest „Targa laadijaga saab elektriauto laetud ööpäeva soodsaima hinnaga“.