Kas me oleme elektriautode läbimurdeks valmis?
Kui Eesti liigub Euroopaga ühte sammu, võib meil juba kaheksa aasta pärast olla enam kui 160 000 elektriautot praeguse umbes 3000 asemel. On üsna selge, et puhta transpordi läbimurre tuleb, kuid meil on palju teha, et kiire üleminek oleks autokasutajatele võimalikult mugav ja soodne.
Tundub, et elektriauto mudelivaliku kasvu, regulatsioonide, tehnoloogiate ja inimeste huvi koosmõjul oleme jõudnud olukorrani, kus elektriautode jõudmine peavoolu on vaid aja küsimus. Et hoogu hoida, tuleb teha suur hüpe nii laadimisteenuse kättesaadavuse kui kvaliteedi osas.
Elektriautode arvu kasv ületab Euroopa tasandil juba praegu ootusi, kuid sõidukite saadavus, hirm sõiduulatuse pärast ning kiire ja mugav laadimine on kolm peamist kitsaskohta, mis võivad hakata takistama puhta transpordi läbimurret. Eesti puhul on oluliseks takistuseks ka hind, kuivõrd toetusmeetmed ei ole aastate jooksul muutunud ning ainuke võimalus on harva pakutav ühekordne ostutoetus, mis erakliente kuigivõrd ei soosi.
Laadimiskogemus peab paranema
Saadavuse ja sõiduulatusega tegelevad autotootjad lähtudes klientide ootustest, kuid laadimise osas on olulised hoovad teenusepakkujate ning võrguettevõte käes. Elektromobiilsuse tulevik sõltub turvalisest ja vastupidavast võrgust ning seda toetavast tehnoloogiast, mille abiga elektriautode lisandumine muuta sujuvaks.
Erinevatel hinnangutel juhivad emotsioonid kuni 95% meie ostuotsustest. Nii on see ka elektriautode puhul. Elektromobiilsus ei ole ainult majanduslik või keskkonnateadlik otsus, vaid suurel määral ka psühholoogiline, sõltudes inimese vastuvõtlikkusest. Muutuste tempo on kiire, kuid tarbijad võivad saada nii rohetranspordi ülemineku kiirendajaks kui pidurdajaks. Elektriautode tõeline läbimurre saabub alles siis, kui lisaks rahakoti soosingule kuulub särtsusõidukile ka inimese süda. Kui valikus on suurem hulk taskukohase hinnaga mudeleid, kui toimib laiahaardeline laadimisvõrk, mis võimaldab laadida kiiresti ja kindlalt kus ja millal iganes ning kui sõidukogemus on lihtne ja murevaba sõltumata elektriauto mudelist.
Euroopas oli eelmisel aastal iga viies uus auto elektriline, ent Eestis vaid iga viiekümnes. Uuringufirma EY prognoosib Euroopas 2030. aastaks 65 ja 2035. aastaks kuni 130 miljonit elektriautot ehk umbes 40% praegusest autopargist. Eestis tähendaks see vastavalt 160 ja 320 tuhat elektriautot. Euroopas hinnatakse, et võrk peab sellisele mahule vastu, kuid kui elektriautode osakaal ületab linnades 50% piiri, võib tasakaal võrgus oluliselt kannatada ning mõjutada varustuskindlust.
Laadimisvõrk kasvas eelmisel aastal Euroopas 40%, kuid praegusele 374 000 avalikule laadijale peaks 130 miljoni auto jaoks EY hinnangul rajama lisaks veel vähemalt 9 miljonit avalikku ja 56 miljonit kodulaadijat. Kui võtta aluseks ülal esitatud suhtarvud, siis peaks Eestis olema 13 aasta pärast ligi 22 000 avalikku laadijat.
Suurte sihtide saavutamiseks on vajalik riiklik tugi
Enefit Volt paigaldas mullu Eestisse 28 uut kiirlaadijat, viies nende koguarvu 200ni. 15 maakonnast on kõigile elektriautodele sobiva kiirlaadijaga nüüdseks kaetud 13 ja ainuüksi numbrite järgi on laadijaid rohkem kui keskmiselt võiks vaja minna. Euroopa alternatiivkütuste direktiivi järgi peaks aga juba aastal 2025 Euroopa maanteede võrgus iga 60 km tagant olema 300 kW laadimispunkt ja aastal 2030 600 kW laadija, mida ilma toetusteta ei ole kommertstingimustel võimalik rajada.
Tasuvuse kõrval teine oluline kitsaskoht on kiir- ja ülikiirlaadijate liitumispunktide väljaehitamisele kuluv aeg. EY pakub oma uuringus välja, et seda võiks kiirendada riiklike toetusmeetmetega võrguettevõtele, mis tõstaks samuti rohepöörde tempot.
Taristu vaatest ei ole aga peamiseks küsimuseks ainult avalikud laadimispunktid, vaid oluline on tagada ka laadimisvõimalus kodudes, sh ka kortermajades ning töökohtade juures. Läbi selle suudame minimeerida avaliku taristu vajadust ja pakkuda laadimist siis, kui auto nii või teisiti seisab. Ehk umbes 95% selle elueast.
Kortermajadesse elektriautode laadimisvõrgustiku rajamine on üksikisiku põhiselt väga keerukas ja kulukas protsess, mis enamikel juhtudel pole elektrisõiduki omaniku vaatest mõistlik. Kortermajades on piiratud elektrivõimsus ja kui sinna ei rajata terviklikku laadimissüsteemi ehituse käigus, peab iga lisanduva laadija jaoks elektriliitumise võimsust eraldi tõstma.
Ärme lase käest võimalust teha asju õigesti algusest peale
Ühel hetkel pole see enam võimalik, kuna alajaamad ja teised elektripaigaldised ei ole sellise koormuse jaoks ehitatud. Seepärast on mõistlik rajada korterelamutesse tark laadimisvalmidus. Sellega kasutatakse ära juba olemasolev kortermaja liitumine ja elanike tarbimisest üle jääv võimsus suunatakse elektriautode laadimiseks igal ajahetkel. Kõrge elektritarbimisega tundidel laetakse aeglasemalt ja madala elektritarbimisega tundidel kiiremalt. Eesti on lubanud aastaks 2050 renoveerida 14 000 korterelamut, mille puhul peaks laadimisvalmiduse rajamine olema elementaarne.
Elektritranspordi heaks peavad koostööd tegema paljud osapooled. Elektri- ja võrguettevõtted peavad pakkuma vastupidava ja digitaalselt võimeka võrgu, et tulla toime laadimistaristu ja elektriautode kasvuga. Võrreldes muu Euroopaga oleme juba praegu kaugel ees. Kui meil ei pea enam sisuliselt keegi ise elektrinäitu saatma, on kaugloetav arvesti näiteks Saksamaa jaoks veel üsnagi tume maa.
Laadimistaristut rajades on kriitiliselt oluline planeerida seda moel, et juba eos oleks võimalik välistada ülekoormus ja viia laadimine tipptundidelt automaatselt väiksema tarbimisega ajale. Ülekoormatud võrk võib otseselt piirata elektriautode läbimurret. EY näeb ohtu, et elektriautode arv kasvab kiiremini kui laadimisvõimalused.
Tark laadimine peab juhtima laadimise kiirust ja mahtu, et võrk sadade tuhandete üheaegselt laadijaga ühendatud elektriautode hulga all kokku ei variseks. Nii on tark laadija ainult üks vahelüli autoomaniku kodu ja virtuaalse elektrijaama vahel, mille algoritmid jälgivad võrgu koormust ja rohelise elektri toodangut, suunates laadimise ajale, mil elekter on kõige soodsam ja puhtam.
Elektriauto saab koduseks elektrijaamaks
Kui juba praegu on võimalik nt Enefit Volti rakendusega suunata laadimine automaatselt kõige odavama hinnaga tundidele, siis samal ajal tegeleme tõeliselt murrangulise sammu ette valmistamisega, milleks on kahesuunaline laadimine.
Kahesuunaline laadimine muudab elektriautod salvestiteks, mida lähtuvalt kliendi eelistustest ja võrgu vajadustest juhib virtuaalne elektrijaam läbi algoritmide. Et see pilootprojektideni jõudnud unistus ellu viia, on vaja regulatiivseid otsuseid. Nende seas võrgutasu vähendamine energiahulgalt, mis laeti autosse ja seejärel anti tagasi võrku, et inimene ei peaks tasuma elektri ja võrguteenuse eest topelt.
Elektritranspordi läbimurde osas oleme kriitiliste valikute ees, sest tänased otsused on meie tuleviku vundament. Tark võrk, nutikad laadimislahendused ja paindlik energiajuhtimine annavad võimaluse koormust nähtamatult muuta ja tagada selle, et elektriautode lisandumisel ei oleks tarvis teha üüratuid investeeringuid, mille tarbija peab kinni maksma. Innovatsioon kõigil kolmel mainitud suunal peab suurendama inimeste usaldust elektriautode ja laadimisteenuse pakkujate vastu, et majanduslikult ja keskkondlikult mõistlik valik oleks ka emotsionaalselt lihtne.
Ka riik saab regulatsioonide ja atraktiivsete toetusmeetmetega tõsta huvi, kasvatada inimeste enesekindlust ja suurendada nõudlust elektriautode vastu. Bloomberg NEFi hinnangul võivad aga elektriautode ja sisepõlemismootoriga sõidukite hinnad ühtlustuda juba nelja kuni kuue aasta jooksul.
Sujuv üleminek puhta ja murevaba elektritranspordi poole on võimalik ainult siis, kui kõik osapooled seavad fookusesse kliendi. Ilmselt on see juba üleminek juba toimumas, kuid meil on võimalus lisada oluliselt kiirust. Ainuüksi praegu planeeritavate tuuleparkidega oleks võimalik Eesti elektritootmine muuta aastaks 2030 süsinikuneutraalseks, mis tähendaks, et iga Eestis laetud kilovatt-tund elektrit oleks 100% roheline.