Sten Argos: ratsionaalne inimene kasutab ostutoetust ja soetab elektriauto
Riigi otsus vaatamata äärmiselt keerulisele aastale kuulutada välja elektriautode ostutoetuse teine voor väärib tunnustust, sest ilma selleta suureneks meie mahajäämus Euroopast veelgi. Uue sõiduauto soetamist kaaluv inimene peaks toetusele tormi jooksma, sest viie aasta vaates on elektriauto ka rahaliselt mõistlik valik.
Alustame sellest, mis ihule lähemal ehk rahakotist. Elektriauto eelistamise argument on pikalt olnud positiivne mõju keskkonnale. Mida aeg edasi, seda suurem see roheline mõju on, kuna puhta elektri tootmise ja kasutamise osakaal kasvab pidevalt. Näiteks kasvas Eesti Energia taastuvelektri toodang selle aasta kolmandas kvartalis aastaga 38 protsenti, Enefit Volt avalikus kiirlaadijate võrgus kasutame aga ainult taastuvenergiat.
Aga rahakotist. Võrreldava varustustasemega Škoda Octavia ja Hyundai Ioniqu nö letihinna vahe on üle 10 000 euro esimese kasuks. Võttes keskmiseks aastaseks läbisõiduks 20 000 kilomeetrit ja liisinguperioodiks tavapärase 5 aastat, tuleb esimesena silmas pidada, et Octavia paiskab selle aja jooksul sõltuvalt sõiduviisist õhku umbes 13-16 tonni CO2 ehk umbes sama palju, kui kaalub Eesti kaitseväe kasutuses olev soomustransportöör Pasi. Ja see on väga raske aparaat. Elektriauto kasutamise emissioon on aga 0 kg.
Minnes aga rahakoti kallale, siis tänaste kütusehindade juures kuluks Octaviaga sõites 5 aasta jooksul ligi 8000 eurot, elektriauto läbimiseks umbes 1100 eurot. Lisaks on odavam üldine ülalpidamine, sest elektriauto edasiviimiseks on tarvis oluliselt vähem liikuvaid detaile kui sisepõlemismootoriga sõiduki liikuma panemiseks ning seetõttu on hooldamine odavam.
Oleme arvutanud, et koos ostutoetusega kaldub rahaline võit nii aastases kui 5 aasta võrdluses kindlalt elektriauto kasuks, ulatudes 5 aasta peale lausa 3500 euroni. Seega on elektri ja sisepõlemismootoriga auto omamine kogukulude mõttes ühtlustumas. Isegi, kui esiti tuleb välja käia suurem summa, on võit kütuse, hoolduse ja ülalpidamise mõttes niivõrd suur, et elektriauto omamine tasub peaaegu ära ka ostutoetuseta juba täna. Aga kahtlemata on toetus vajalik, et saada nö paisu tagant välja.
Teised Euroopa riigid teevad sel rindel suuri pingutusi, et transporti puhtamaks muuta. Eurostati analüüsi (2018) on Eesti autopark on Euroopa vanimaid ja saastavamaid, jäädes alla vaid Poolale. Euroopa autotootjate liidu värske raporti järgi ei ole kusagil mujal Euroopas elektriautode turuosa nii väike kui Eestis, vaid 0.29%. Meist napilt eespool on Leedu, Slovakkia, Kreeka ja Poola. Eestis on 10 kuuga uusi elektriautosid registreeritud üle kolme korra rohkem (325) kui terve eelmise aasta jooksul kokku, ent aasta lõikes on see vaid 2% kõigist uutest autodest.
Euroopa liigub aga oluliselt kiiremini ja rekordist raporteeritakse peaaegu igal kuul. Uute müüdud elektriautode osakaal on olnud keskmiselt 4,9%, kus juures koos pistikhübriididega on see number 9%. Septembris olid näitajad vastavalt 7,1% ja 12%. Populaarsemad mudelid on Tesla Model 3, Renault Zoe ja Volkswagen ID.3 ehk nö tavalised autod. Ostuhuvi tõstmiseks on võetud kasutusele erinevaid toetusmehhanisme, et rohepööret transpordis kiirendada.
Kiiremas tempos peaksime liikuma ka meie, sest uuringute järgi peamised takistused elektriauto soetamisel on kõrvaldatud. Avalik laadimine on lähedal ja kiire. Ainuüksi Enefit Volt avalikus kiirlaadimisvõrgus on 180 laadijat, lisaks pakume nutikaid laadijaid koju. Omamiskulud on ühtlustumas ja koos ostutoetusega tugevalt elektriauto kasuks. Ja kõige tipuks on elektriautoga lihtsalt mõnus sõita!