Autoparki elektrifitseeriv Eesti Energia on säästnud 152 tonni CO2
Eesti Energia autoparki kuulub mitusada sõidukit. Sisepõlemismootoriga autod vahetatakse järgemööda elektriliste vastu, sest see on mõistlik nii rahaliselt kui kasulik keskkonnale. Iga särtsusõidukiga läbitud kilomeeter panustab ju otseselt puhtamasse õhku.
Autoparki selge sihiga minna üle elektritranspordile hakkas Eesti Energia uuendama kolm aastat tagasi. Tänaseks on ettevõtte elektriautod läbinud üle 750 000 kilomeetri, mis võimaldanud kokku hoida umbes 152 tonni jagu CO2 ning kümneid tuhandeid eurosid kütuse arvelt. Energiafirma transpordi halduse osakonna juhataja Mango Oras räägib täpsemalt.
Kui statistikat vaadata, siis kui paljud Eesti Energia töötajad eelistavad sõitude tegemiseks elektriautot?
Sellele küsimusele ei ole ühest vastust. Autopargis on meil 32 elektriautot: osa on kindlate üksuste või töötajate kasutuses, osa kontorite juures broneerimiseks.
Augustis tegime töötajatele töösõitudeks mõeldud üldautode kasutajate seas küsitluse, milles osales 426 inimest. Vastanutest eelistas elektriautot 5,3%, umbes sama palju vastas, et nemad ei soovi elektriautot kasutada, 58,5% jaoks ei olnud üldse vahet, millise mootoriga auto on.
Küll aga tuli küsitlusest välja, et kasutajate jaoks on kõige olulisemad sõiduki turvalisus, mootori võimsus ning automaatkäigukasti olemasolu. Kui need kriteeriumid kokku liita, siis saamegi tulemuseks elektriauto.
Eelmisest vastusest saame siis järeldada, et elektriautosid pigem peljatakse veel?
Kõigepealt on hea tõdeda, et meie hulgas on elektriauto usku töötajaid. Küll aga on veel palju teha, et kolleege julgustada.
Tegemist on täiesti normaalse kartusega. Kui isiklik kogemus puudub, siis tekivadki küsimused, kas jõuan elektriautoga ikka kohale ning kus vajadusel särtsu juurde annan.
Elektriautode ostmisel lähtume sellest, et sõidukil oleks võimalikult suur aku ja kõik sõidud oleks tehtavad avalikku laadimisvõrku kasutamata. Enamiku kontorite juures on laadijad olemas, nii et vajadusel saab „toite“ alati sisse lülitada. Üldjuhul laetakse autosid parkimiskohas õhtusel ja öisel ajal, kui elektrihind on kõige odavam ning sõidukid nii või naa seisavad. Hommikuks on nad kõik jälle stardivalmis.
Kas rohepööre jõuab ühel hetkel ka Eesti Energia autopargini ning sisepõlemismootoriga sõidukeid sealt enam ei leia?
Täpselt nii. Eelistame ostmisel alati elektriautosid, kui need vastavad kasutaja profiilile. Näiteks elektriliinide hooldamiseks ja teisteks töödeks raskema maastiku läbimiseks mõeldud kastiga maastureid ei ole praegu võimalik välja vahetada, kuna selliseid elektrisõidukeid veel pole.
Meie eesmärk on 2024. aastaks viia vähemalt 20% autopargist elektrisõidukitele üle. Sellest eesmärgist liigume praegu kiiremini: järgmisel aastal lisandub 39, ülejärgmisel aastal hinnanguliselt 30-50 elektriautot.
Kuigi töötajad võiks elektriautosid altimalt kasutada, siis kui suure jälje oleme keskkonnahoidu jätnud?
Iga elektriautoga läbitud kilomeeter on keskkonnale kasulikum ja sõidukeid broneerides soodustame keskkonnahoidlikku valikut. Konkreetse suuna autopargi uuendamisel rõhuda elektriautodele võtsime kolm aastat tagasi. Tänaseks on meie elektriautodega läbitud üle 750 000 kilomeetri, mis Eesti keskmist sisepõlemismootoriga autode heitmete hulka vaadates on võimaldanud kokku hoida 152 tonni CO2. Kui see number ei tundu suur, siis arvestades, et keskmine auto kaalub umbes 1,4-1,5 tonni, oleme kokku hoidnud 100 sõiduki kaalu jagu heitmeid. Selline kogus sõidukeid on juba päris arvestatav.
Et elektrisõidud popimaks saaks, kas ei võiks neid mingitel tingimustel lubada ka erasõitudel kasutada?
Tegelikult me isegi kaalume, kas ja mis eeldustel seda teha saaksime. Enne mainitud augustikuu uuringust selgust, et kolmandik vastanuist oleks niisugusest võimalusest huvitatud. Meie tahame aga julgustada rohelist mõtteviisi ja elektriautode kasutamist – võidaksid mõlemad pooled.