Statistikaamet: Elektriautod nopivad poolehoidjaid
Statistikaameti juhtivanalüütik Piret Pukki tõi Statistikaameti blogis välja, et Eestis on viie aastaga hübriidsõidukite arv kasvanud üle nelja korra ning elektriautode arv aga ligi kaks korda. 2019. aasta alguses oli Eestis registreeritud ligi 746 500 sõiduautot, millest 7598 olid elektri- või hübriidsõidukid. Elektrisõidukeid oli 5% rohkem kui aasta varem ning koguni 35 protsendise tõusu tegi hübriidsõidukite arv.
Ka laiemas mastaabis ehk Euroopa Liidus on viimastel aastatel elektrilisi ja hübriidsõidukeid aina rohkem teedele lisandunud. 2017. aastal oli Euroopa Liidu riikides registreeritud 262 miljonit sõiduautot, millest umbes 2 miljonit olid elektriautod või hübriidsõidukid. Siinkohal võrreldes näiteks 2013. aastaga on hübriidsõidukite arv suurenenud koguni ligi seitse korda.
Pukk lisas, et kättesaadavate andmete alusel oli 2017. aastal Euroopa Liidus viis riiki, kus registreeritud autodest olid üle 1% elektri- või hübriidsõidukid: Rootsi vastavalt 2,4%, Poola 1,9%, Ühendkuningriik 1,5%, Prantsusmaa 1,4% ja Belgia 1,2%. Arvuliselt on kõige enam elektri- või hübriidsõidukeid Euroopa Liidus registreeritud just Ühendkuningriikides 460 119 sõidukiga, millele järgnevad Prantsusmaa 450 378 ja Poola 428 260 sõidukiga.
Alternatiivseid kütuseid (elekter, maagaas, biodiisel ja muud kütused) kasutati sõiduautodes kõige enam Poolas, kus alternatiivsete kütustega sõitis 15% autodest. Poolale järgnevad Leedu 9 protsendi ning Itaalia ja Läti 8 protsendiga.
Elektriautod Eestis
Kui elektriautode müügi tipp maailmas oli juba aastal 1912, siis Eesti teedele ilmusid esimesed tänapäevased elektriautod 2011. aastal, kui algatati elektromobiilsuse programm, lisas Pukk läbiviidud uuringus. Peale seda rajati laadimistaristu, mille tulemusel lisandus Eesti teedele veel üle pooletuhande elektriauto.
2000. aastate paiku tulid teedele ka esimesed hübriidautod, mis töötavad nii elektri- kui ka bensiinimootoriga. Kuna järjest enam on hakatud tähelepanu pöörama keskkonnale ja säästvale eluviisile, siis on nii elektri- kui hübriidautosid pidevalt täiendatud eesmärgiga aidata kaasa keskkonna säästmisele.
Kuigi elektri- ja hübriidsõidukeid on aastatega efektiivsemaks muudetud, on need jätkuvalt tavaautodest tunduvalt kallimad. Samas on nendega sõitmine aga mitu korda odavam kui tavaauto puhul ning eelisena ka väiksem müra ja asjaolu, et ei teki heitgaase. Peamiseks miinuseks saab elektriautode puhul pidada akude laadimisel tekkivat ajakulu, laadimiskohtade paiknemist ja väikest sõiduulatust, mis väljendub peamiselt just talvistes oludes.
Elektriautode tulevik
Eesti riik on elektriautodele hoogu juurde andnud ja seda elektrisõidukite toetusmeetmega. Lisaks on ka Keskkonnainvesteeringute Keskus avanud taotlusvooru elektriliste sõidukite soetamiseks ning mis on eelkõige mõeldud transpordiettevõtetele. Keskuse poolt pakutava toetuse kogusumma on 1,2 miljonit eurot, mille eest on võimalik soetada kuni 240 elektriautot.
Pukk tõi enda uurimuses veel välja, et kui 2017. aastal oli maailmas kasutusel umbes 3,1 miljonit elektriautot, siis 2027. aastaks oodatakse teedele aga juba üle 100 miljoni elektriauto. Sellele vaatamata jääb teedele küllaltki palju ka tavaautosid ning ajavahemikus 2035-2040 peaks autode koguarv maailmas ulatuma 2 miljardini.