Eksperdid saavad sõna vol 2: ootame elektriauto hindade langust, et luua targemaid lahendusi

Puhta transpordi võidukäik on vääramatu, kuid on selge, et heitmevaba liikluseni jõudmine on maraton mitte 100 meetri sprint. Enefit Volt uuris oma valdkonna ekspertidelt, millised on lähiaastate trendid ja väljakutsed. Teises loos saavad sõna Enefit Volti ärijuht Kert Pääbo ja SEB liisingu juht Rein Karofeld.

Kert Pääbo: transport ja energeetika on tulevikus lahutamatud

Kert Pääbo: transport ja energeetika on tulevikus lahutamatud

Enefit Volt äriarendusjuht

Elektriautode kasutuselevõtt on senini olnud palju mõjutatud laadimislahenduste olemasolust ja võimalustest. Ja ehkki võrreldes bensiini- ja diiselmootoriga autodega väike, on laadimine olnud kulu. Elektri- ja sisepõlemismootoriga sõidukite hinnad liiguvad vääramatult ühtlustumise suunas, kuid särtsutehnoloogial on varuks trump, mida fossiilkütustel pole kuskilt võtta: parkiva auto saab tulevikus lisanduvate tarkade laadimislahendustega muuta lisaraha teenimise võimaluseks ja auto kogukulu seega veelgi vähendada. Aga vaadakem üle praegune seis.

Avalikke laadimispunkte rajatakse järjest juurde. Ainuüksi Enefit Volt paigaldas eelmisel aastal kokku 30 uut avalikku laadijat ja tõi seeläbi ka Euroopa standardiga laetavatele autodele kiirlaadimise 11 maakonda, kus see võimalus varem puudus. Lisaks on laadimisteenuste turule sisenenud mitmeid tegijaid sealhulgas Alexela, Vonk, Ruex, kes samuti avalikke laadimispunkte rajavad.

Elektriauto soetatakse eelkõige juhul, kui on võimalik laadida mugavalt kas kodus või töö juures. Puhta transpordi võidukäiguks on oluline tagada laadimisvõimalus olulistes ankurpunktides. Sellele aitab oluliselt kaasa eelmisest aastast kehtima hakanud uuendatud ehitusseadustik, mis kohustab laadimisvalmiduse rajama iga uue kortermaja juurde ja uute mitte-elamute ehitamisel paigaldama ka laadijad.

Tutvu lähemalt Enefit Volti targa laadimise lahendustega!

Seadus ei käsi laadimist muuta targaks, aga nutikus pole elektriautode maailmas võimalus, vaid kohustus. Lähim uuendus saab olema laadimise automaatne ajatamine kõige odavama elektrihinnaga tundidele. Järske tõuse ja kukkumisi tegevate hindade tingimustest on laadimiselt võimalik kokku hoida kuni -50%. Järgmine suur muutus saab olema aga revolutsiooniline, andes elektriautole transpordifunktsiooni kõrval juurde elektrisüsteemi liidetud aku ülesande.

Prognoositakse, et elektriautodega tagatakse aastal 2050 globaalselt vähemalt 20% igapäevasest süsteemiteenuste vajadusest ehk eriti lihtsustatud öeldes: kui varem olnuks vaja viis elektrijaama, siis nüüd täidavad viiest ühe elektrijaama ülesande elektriautode akud. 1 miljon tavalist elektriautot annab kokku ligi 75 gigavatti salvestusvõimsust, mis on 100 korda rohkem kui tänane suurim tööstuslik salvesti. Lisaks tuleks sellised suured akud meil kodanikena kinni maksta. Hoopis mõistlikum on inimeste ja ettevõtete käsutuses olevad elektriautod kasutusele võtta. Seda enam, et 96% ajast on need nii kui nii pargitud.

Kui mõni aasta tagasi võis kirjeldatu tunduda muinasjutuna, siis tänaseks on üle maailma käimas kümneid selliseid pilootprojekte ning mullu kevadel teatas Volkswagen, et kõigile grupi elektriautodele (sh Škoda, Audi, Seat, VW) paigaldatakse juba tehases kahesuunalise laadimise võimekus. Massidesse võiks see jõuda hiljemalt aastal 2025 kui mitte varem.

Viimaseks trendiks on laadimiskiiruse kasv, mis on tingitud nii autode kui laadijate arengust. Mitmed autotootjad sealhulgas Porsche, Audi, Kia ja Hyundai on liikumas üle 800V akutehnoloogia poole, mis võimaldab laadimiskiirusi kuni 270 kW. See tähendab, et laadimiseks 0-80% kulub vähem kui 20 minutit ja laadimiskogemus võrdsustub üha enam tavaauto tankimisega.

Rein Karofeld: ootame langust elektriautode ostuhindades

Rein Karofeld: ootame langust elektriautode ostuhindades

SEB liisingu juht

On veel vara öelda, et eestlane on elektriauto täielikult omaks võtnud, kuid elektriautosid ostetakse aina rohkem. 2021. aastal finantseeris SEB liising kolm korda rohkem elektriautosid kui aasta varem ja see kehtib ainult 100% elektriautode kohta. Nimelt astusime 2020. aastal edasi kaks sammu korraga ja täna loeme keskkonnasäästlikuks sõidukiks vaid elektriautot.

Elektriautode ja sisepõlemismootoriga sõidukite omamiskulu ühtlustumise kohta on tehtud arvukalt prognoose, mis ennustavad selle saabumist pigem varem kui hiljem. Roheliselt mõtleva ettevõttena toetab puhta transpordi läbimurret ka SEB liising. Näiteks on elektriautode liisinguintress märgatavalt odavam kui nö tavaautode puhul, vaid 1,45%. Hübriidautodel on meil kampaania 1,89% ja täielikult fossiilsetel kütustel baseeruv hinnastus kerkib sealt edasi. Rõhutan, me räägime siinkohal keskmistest tasemetest, kuhu kampaaniad ei ole sisse arvestatud.

Kuigi tehnoloogia on uus ja pidevas muutuses, teeme me omalt poolt kõik, et toetada ja nõustada nii era- kui ärikliente oma esimese elektriauto soetamisel. Soovin veel eraldi üle rõhutada riiklike toetuste ja meetmete vajalikkust ning kutsun riiki üles pakkuma just lihtsusel baseeruvaid teotusmehhanisme.

Toetusmeetmed saavad anda olulise panuse elektriautode müügi hoogustumisele, sest koos vähese laadimistaristuga on just kõrge soetusmaksumus läbimurde peamine takistus. Aastatel 2023-2024 ootame elektriautode ostuhindades langust või kui mitte langust, siis vahe vähenemist sisepõlemismootoriga autodega võrreldes. Ma ei näe, et autode hindades toimuks odavnemine. Seega ka sisepõlemismootoritega autode hinnatõus vähendaks vahet.