Elektriauto laadimine on lähemal kui kunagi varem

09.04.2020

Elektriauto avalik laadimine on tänu Enefit VOLT kiirlaadimisvõrgustikule lähemal, kui kunagi varem, kattes terve Eesti. Laadijate arv kasvab pidevalt ning jõuab peagi 200ni.

Kert Pääbo
Enefit VOLT tootejuht

Elektriautode avaliku laadimise võimalus või selle puudumine on üle maailma inimeste suurimaks hirmuks elektriauto ostmise puhul. 2019. aasta lõpul Norstati koostatud uuringu järgi pidas seda suurimaks takistuseks 34% Eesti elanikest. Deloitte’i rahvusvaheline küsitlus näitas, et sama mure on India, Itaalia ja Lõuna-Korea inimestel. Küllalt kipras kulmuga on sellepärast ka belglased, sakslased ja ameeriklased. Lühidalt kogu maailm.

Elektriauto avalik laadija tunduks nagu võluvits, mis paneb suurema osa arenenud maailmast tegema valiku keskkonnasõbralikuma sõiduvahendi kasuks. Isegi hind ei ole sama Deloitte’i uuringu järgi mitmel puhul peamiseks mureks.

Küsitlustes väljendatud arvamus ja käitumine päriselus lähevad aga kui mitte diametraalselt, siis võrdlemisi tugevasti vastuollu. Nimelt näitavad arvukad uuringud üle maailma, et tegelikult toimub lõvim osa laadimistest hoopis kodus või töö juures. Ja mitte mingi kosmeetiline, vaid karjuv enamus – lausa 95% kõigist laadimistest.

Milleks siis üldse on vaja arendada suurt avalikku laadimisvõrku, kui tegelikult tahetakse „juhe külge panna“ seal, kus auto on 95% ajast ehk seismas kodu või töökoha parklas?

Elektriautode vallas toimuvat saab võrrelda muna ja kana dilemmaga. Elektriautode laadimisvõrku on mõistlik laiendada siis, kui selle järele on nõudlus, ent inimesed pelgavad särtsumasinat osta ilma turvatundeta, et seda saab sõna otseses mõttes kõikjal laadida.

Elektriauto laadimine on alati lähedal

Enefit VOLT pakub elektriautode omanikele kiiret ja tervet Eestit katvat laadimist, kuid tulevastele klientidele eeskätt turvatunnet, et laadimine on alati lähedal. Eestis on registreeritud umbes 1500 elektriautot ja ainuüksi meie laadimisvõrgus 176 laadijat. Laadimise võimalusest ei tohiks olla puudus kuskil ega kellegi jaoks.

Kui toonase ELMO võrgustiku käivitamise aegu ligi 10 aastat tagasi valmistas elektriautode sõiduulatus kindlasti muret ja Eesti talvega kohanema pidanud tragid Mitsubishi i-MiEVid panid nende kasutajad oma marsruute pingsalt läbi mõtlema, siis tänapäeval suudab ka kõige tavalisem elektriauto ühe laadimisega läbida 350-400 kilomeetrit.

Enefit VOLT elektriautode kiirlaadimisvõrgustikku arendades lähtume sellest, et uued ja kiiremad laadijad saaks sinna, kus nende järele on suurim vajadus. Kiirlaadija on tõepoolest selleks, et laadida vajalik akumaht kiiresti ning mitte jätta autot tundideks juhtme otsa. Seda pole lihtsalt vaja. Kiirlaadijates on võimalik 100 km laadida alla 30 minuti, ülikiirlaadijates aga vähem kui 10 minutiga.

Kui mõelda olulisemate keskuste peale, siis juba täna on Tartus 13 laadijat, Pärnus 5, Viljandis ja Kuressaares 3 ning neid ümbritsevates maakondades veel üle kahe korra nii palju. Rääkimata Tallinnast, kus laadija on rohkem kui käe pärast.

Ent veelkord: elektriauto laadimine on praegu ja saab väga paljude klientide jaoks ka tulevikus olema asi, mis toimub kodus või tööl ning avalikud laadimispunktid eeskätt selleks, et muu laadimisvõimaluse puudumisel või erilises olukorras sõidukile särtsu juurde anda. Ja muret ei tohiks tunda ka kortermajade elanikud, kelle parklasse pole ehitatud või pole plaanis rajada elektriauto laadijat. Tavalised elektriautod nagu Renault Zoe, Nissan Leaf või Peugeot e208 suudavad läbida järjest vähemalt 350 kilomeetrit.