Elektriauto on mõistlik valik ka praegu. Kui laed targalt

Elektrihinnad kerkivad kohati taevasse, kuid sellest hoolimata on elektriauto mõistlik valik sõiduvahendiks ka praegu. Iseäranis juhul, kui laed seda targalt ehk kasutad ilma täiendava jõupinguseta ära kõige odavama elektrihinna.

Mõte osta elektriauto, võib praegusel ajal tunduda ebaloogiline, sest särtsusõiduki kütuse hind ehk elekter püsib tavapärasest kõrgemal, et mitte öelda rekordilisel tasemel. Ometi lisandus 2022. aasta esimese poolaastaga Eestisse ligi 600 elektriautot. Võrreldes enamike Euroopa riikidega on seda kõikide uute sõidukite võrdluses veel vähevõitu, kuid suund on positiivne. EY tänavu läbi viidud uuringuski arvas 52% autoostuhuvilisi, et eelistab järgmiseks sõiduvahendiks just elektriautot. Rääkimata juba elektriautot kasutavatest sadadest inimestest.

Elektriauto ostu kardetakse juba kümme aastat täpselt samadel põhjustel: laadimispunktide vähesus, kartus sõiduulatuse ees ja suured kulud. Esimesed kaks argumenti ei ole enam sisuliselt takistuseks, vaid kuuluvad pigem mütoloogia valda. Ainuüksi Enefit Volti avalikus võrgus on laadijaid ligi 200 ja koos heade konkurentidega lisandub neid Eestisse juurde vähemalt iga kuu.

Avalik laadimine ja sõiduulatus pole probleem

Probleem ei tohiks olla ka sõiduulatus. Keskmiselt sõidetakse autoga aastas umbes 15 000 kilomeetrit, mis tähendab nädalas jämedalt 300 ja päevas 42 kilomeetrit. Kus juures arvestades elektrisõidukite peamist levikut linnas, on 42 päevas pigem ülehinnang.

Järelturu kaudu elektriautode maailma sisenev inimene alustab Eestis üldiselt Nissan Leafist (sellest uuemast) või mõnest samasse hinnaklassi kuuluvast sõidukist. Isegi külmakraadide ja maanteesõidu (aku kulub kiiremini) puhul peaks ühe akutäiega saama sõita umbes 165 kilomeetrit, linnas isegi üle 230. Mida malbem ilm, seda suuremaks kasvab sõiduulatus.

Mis viib jutu kuludeni. Hoolimata kõrgetest elektrihindadest on elektriauto omamine siiski soodne, kui sõidukit laadida targalt. Usina kasutuse juures tuleks nädalas laadida elektriautot kokku 40-60 kilovatt-tunni jagu sõltuvalt kasutusest, ilmast ja muudest teguritest. Harilikult esineb nädala sees (eeskätt) öösel tunde, mil elektrihind on väga odav. Näiteks 13. septembri ööl sai 100 kilomeetrit laadida vähem kui euroga. Et mitte õigeks tunniks äratuskella panna, on mõistlik kasutada tarka laadimislahendust, mis vajaliku koguse energiat parimatel tundidel ise autosse laeb.

Elektriauto hoiab hinda ja on soodne üleval pidada

Pikema perioodi keskmisena näitavad arvutused, et fikseeritud elektripaketti kasutades on elektriauto „tankimine“ diisel- või bensiiniautost kaks-kolm, targa laadimise juures isegi kuni viis korda odavam. Ööpäeva sees võivad laadimiskulude erinevused madalaima ja kõrgeima hinna vahel olla lausa mitmekümnekordsed. Lisaks tuleb silmas pidada, et elektriauto hoolduskulud on eeskätt vähemate kuluosade tõttu oluliselt väiksemad.

Arvestades elektriautode praegust suhtelist vähesust ja sisepõlemismootoriga sõidukite väljapuksimist, hoiavad elektriautod ka järelturul hästi hinda. Eestis küll vastav võrdlus puudub, kuid Ameerika Ühendriikides olid näiteks juulis aastases võrdluses 1-5 aastat vanad elektriautod tänavu lausa 54% kallimad. Muret, et elektriautot järelturul müüa ei õnnestuks, ei ole kohe kindlasti.

Pigem näitavad numbrid ja inimeste tagasiside seda, et oma elektriautost ei raatsita loobuda või kui, siis ainult uuema elektriauto vastu. Arvestades Eesti turu mahtu, on selline orgaaniline juurdekasv mõistagi aeganõudev. Seepärast tuleks elektriautode omandamist toetada, aga mitte eeskätt neid osaliselt kinni makstes, vaid soodustades tarkade ja mugavate laadimisvõimaluste levikut. Eesti on nimelt sisuliselt ainuke riik Euroopas, kus puuduvad püsivad elektriauto omandamist soodustavad meetmed. Kuigi riik on lubanud jätkata ostutoetustega ja särtsusõidukite koguarvule avaldab see kindlasti soodsat mõju, tekib autoturul olukord, kus elektriauto ostmist lükatakse edasi seni, kuni järjekordne toetusmeede avaneb.

Toetused peavad keskenduma laadimisvõimalustele

Olen kindel, et elektriautode arv kasvab ja hakkab kasvama kiiremini, kui seni oleme näinud. Ühest küljest mõjutab seda regulatiivne keskkond ja teisest asjaolu, et elektriauto on lihtsalt parem auto. Ühiskonnana peame aga vaatame seda mõju laiemalt kui müüginumbrite pingerida, mistõttu tuleks toetusmeetmed suunata sinna, kus neid tegelikult enim vaja.

Tallinna tehnikaülikooli ja Elektrilevi koostöös läbi viidud uuring näitas, et kuigi eramajade piirkonnas võiks 70-85% majapidamistest omale soetada elektriauto ilma, et see avaldaks mõju võrgule, võib kortermajadega asumites tekkida vajadus võrguinvesteeringuteks juba tosina elektriauto lisandumisel. Kui neid autosid laetakse rumalalt.

Seepärast on oluline toetada nutikaid lahendusi nagu dünaamiline koormusjuhtimine, mis võimaldavad elektriautode laadimisse suunata ainult hoones oleva vaba võimsuse. Piltlikult öeldes võtab see vajaduse tuua majja jämedam kaabel, sest see on kindlasti kallim, kui laadimist nutikalt juhtida. Samuti tähendab tarkus siinkohal seda, et laadimine juhitakse tipptundidelt ajale, mil koormus võrgule on väiksem.

Kirjeldatud nutikad lahendused muudavad elektriauto laadimise kättesaadavaks paljudele inimestele, aidates kõrvaldada laadimisvõimaluste vähesuse taga peituvat tegelikku muret: ma elan kortermajas ja mu naabrid pole nõus laadimisvalmidusse investeerima, sest ei kasuta elektriautot. Nii ongi tulemuseks kaks kesist lahendust: inimene paigaldab laadija ainult endale, muutes iga järgmise soovija liitumise täiendavate võrguinvesteeringute vajaduse tõttu väga kalliks või jätab elektriauto üldse ostmata. Soodsa ja puhta transpordi läbimurde jaoks on need mõlemad halvad valikud. Aga seda me ühiskonnana ju ei soovi.