Eksperdid saavad sõna: tulevik toob koduturule Hiina elektriautod ning suurenenud vajaduse nutikate laadimislahenduste järele
Elektriautode maailmas valitsevad turbulentsed ajad, kuid üks on kindel – teekond heitmevaba liikluse poole on hoo sisse saanud. Enefit Volt uuris ka tänavu oma valdkonna ekspertidelt, millised on peamised muudatused ja väljakutsed, mis lähiaastatel varuks on. Teises loos saavad sõna Jaan Juurikas ja Kert Pääbo.
Jaan Juurikas: Euroopa turul hakkavad kanda kinnitama Hiina elektriautod
The EV Universe iganädalase elektriautode ülevaate looja
Meeletu kasv, mis 2022 aastal üle kogu elektriautode valdkonna aset leidis jätkub ka sel aastal, kõige ülejäänud toimuva kiuste. Kuigi Eestis jõuavad enamik neist autotööstuse ja turgude muudatustest teadagi põhjustel pigem viivitusega, siis suures osas maailmas pole enam kahtlust, et just (aku)elektriautod on ainuke viis edasi.
Möödunud aasta müüginumbrid on maailmas veel kokku löömata, kuid hetkel võime kindlusega öelda, et elektriautode tootmine ja müük purustas kõik eelnevad rekordid, kohati mitmekordistudes. Autotootjatest on esikohal endiselt Tesla, kes müüs üle 1,3 miljoni elektriauto. Teisele kohale tuleb enam kui 900 000 elektriautot müünud hiinlaste BYD ning kuigi ametlikke numbreid veel näha pole, saab kolmanda koha omanikuks tõenäoliselt VW grupp.
Hiina on jätkuvalt elektriautostumise esirinnas. Sellel maailma suurimal autoturul on juba iga neljas või viies müüdav auto elektriauto, võrreldes vaid iga kümnenda autoga aasta tagasi. Lisades pistikhübriidid, on fossiilautode allakäik selge. Autoturgudest teisel kohal figureerib jätkuvalt Euroopa, kus hakkab järjest rohkem lisanduma Norra-stiilis riike, milles hoog ei tundu raugevat: Inglismaa, Rootsi, Taani, Holland saavutasid kõik mõnel kuul üle 20% elektriautode turuosa. Esimese 9 kuuga müüdi eelmisel aastal Euroopas üle 1 miljoni elektriauto, saavutades üle 10% turuosa. Siin on samuti näha vaid kasvu.
Sealjuures tasub arvestada trendiga, kus elektrilised mudelid teevad fossiilautodele „ära“. Nii septembris kui novembris eelmisel aastal oli Euroopa enimmüüdud auto – mitte elektriautode seas vaid kõigi autode seas – Tesla Mudel Y. Julgen ennustada, et sellest mudelist saab aastal 2023 enimmüüdud auto kogu maailmas.
Euroopas ning ehk mõne aja pärast ka Eestis, tasub tähele panna veel üht trendi, mis tuleb tõenäoliselt suurele osale inimestest üllatusena. Nimelt Hiinast tulevad elektriautod hakkavad siin tugevalt kanda kinnitama. Atraktiivsed elektriautod, tarkvaraliselt ja tehnoloogiliselt samal tasemel või paremadki, ning 5-tärni turvalisusreitinguga Euroopa testimiskeskustelt. Tegu pole enam odavate koopiate või väikeste kökatsitega, vaid päris autodega, mida endalegi tahaks. Eelmise aasta lõpuks olid nii BYD, XPeng kui ka NIO koos käputäie Hiina tootjatega veel, laienenud lisaks Norrale ka mitmesse teise riiki nagu Rootsi, Taani, Holland ja Saksamaa. Ennustan, et 2023. aasta lõpuks on need tootjad saadaval enamikes Euroopa riikides. Ehk jõuavad mõned Eestissegi.
Nähes Eesti turul toimuvat ka läbi elektriautode rendiga seotud ettevõtte Elektriauto Rent AS, siis üks on selge – nõudlust elektriautode järele, eriti ettevõtete autoparkides, on rohkem kui autosid saada on. Võib oodata, et kui elektrihind riigis stabiliseerub ning erinevate mudelite ooteajad lühenevad, siis suureneb ka meil turuosa jõudsalt.
Kert Pääbo: kasvab vajadus nutikate laadimislahenduste ja laadimispunktide järele
Enefit Volt äriarendusjuht
Elektrisõidukite laadimise infrastruktuuri ahelas on mitmeid lülisid, mis vajavad ühise koostööna parandamist. Laadimise infrastruktuuri planeerimine ja laadimise juhtimine optimeerides elektrivõrku ning selle vajadusi, tööjõu ja kompetentside arendamine, universaalsed avatud standardid, laadijate ühilduvus üle erinevate teenuspakkujate ning laadimispunktide töökindlus ja kättesaadavus sõltumata asukohast – kõik need aspektid on kriitilise tähtsusega, et tagada usaldusväärne laadimisökosüsteem.
Elektriautode ja selle ökosüsteemi areng oli juba 2022. aasta seisuga väga selgelt tuntav – meie avalike laadimispunktide arv jõudis mullu 400-ni ning ettevõtete huvi sektorisse ja laadimisteenuste pakkumise vastu on oluliselt kasvanud. Arvestades Eesti tänast elektriautode parki, kus on 2022. aasta seisuga ligi 3550 elektriautot, tähendab see, et meil on iga 9 elektriauto kohta 1 avalik laadija. Kuigi laadimine on täna kättesaadav kõikidele elektriauto mudelitele üle Eesti, vajavad laadimispunktide arv ning laadimiskiirus järgnevatel aastatel hüppelist kasvu, et olla valmis üleminekuks tavaautodelt elektriautodele.
Näeme, et Euroopas ja mujal maailmas on üha enam hakatud rõhku panema laadimisvõimaluste arendamisele, mis aitab vältida selle pudelikaelaks saamist. Näiteks Suurbritannia tühistas eelmisel aastal oma laetavatele hübriididele mõeldud toetuse ning otsustas raha suunata hoopis laadimisvõrgustiku rajamisse, plaanides investeerida sellesse 1,8 miljardit. Seda selleks, et võidelda ühe peamise probleemiga, mida mitte-elektriauto omanikud välja toovad – sõiduulatuse ärevus. Sarnaselt on Leedu alustanud laadimisseadmete ostutoetuse pakkumise ning laadimisvõrgustiku rajamise toetamisega. Ühtlasi on lisandunud nõuded, et laadimisjaamu peab olema võimalik juhtida vastu võrgu võimsust. Võtame näitena Suurbritannia, kus täna on keelatud tiputundidel elektriautot laadida. See tähendab, et laadimislahendusi peab arendama koostöös ning pidades silmas elektrivõrgu üldist talitlust ja vajadusi, mis aitavad tulevikus selliseid olukordi vältida.