Elektriautode akud on turvalised. Seda näitab statistika
Elektriautoga sõitmine on vähemalt sama turvaline kui tavasõiduki kasutamine. Levinud müüdi järgi aga süttivad särtsuautod kergesti. Kohe tõestame, et see jutt on ekslik.
Lennart Komp
Enefit Volti kommunikatsioonijuht
Bensiini- ja diiselautode kasutajad ei mõtle ilmselt kuigi sageli, et neid edasi viiv jõuallikas kannab nimetust sisepõlemismootor, mis kirjeldab väga täpselt kapoti all toimuvat. Paaki tangitav kütus jõuab gaasina mootorisse ja autot edasi viiv jõud tekib selle kütusesegu lugematutest plahvatustest. Ainuüksi minuti jooksul toimub neid sadu. Aga 130 aasta jooksul on sisepõlemismootoriga autod arendatud nii turvaliseks, et me ei peagi neis toimuvatele plahvatustele mõtlema.
Samasuguse südamerahuga nagu istume tavaautosse, võime end sättida ka elektrisõidukisse. Teel igapäevakasutusse läbivad need ülipõhjalikud kontrollid ja muud toimingud, et need vastaks paljudele erinevatele ohutusstandarditele. Teisisõnu, kui ametivõimudel poleks täit kindlust, et auto on inimesele ohutu, me sellega sõita ei saaks.
Elektriautod on turvalised
Ilmselt on enamik kuulnud lugusid, kuidas liitium-ioon akudega seadmed süttivad. Näiteks mobiiltelefonid, sülearvutid või isegi lennukid. Kui kuskil lahvatab Tesla leekidesse, ületab see tõenäoliselt uudiskünnise, sest see on Tesla. Kui sisepõlemismootoriga auto süttib, pääseb see uudistesse vaid siis, kui halvab liikluse või sellega sõitis mõni tuntud inimene. Näiteks Kaire Vilgats.
2015. aastal registreeriti Ameerika Ühendriikides 174 000 autotulekahju ehk üks iga kolme minuti järel. Neist sisuliselt kõik olid bensiini- või diiselmootoriga autod. Tesla enda arvutuste järgi süttivad nö tavaautod 11 korda tõenäolisemalt kui Tesla. Nad toovad võrdluseks tulekahjude arvu 1 miljardi miili kohta. 2018. aastaks oli 300 000 Teslat läbinud ligi 7,5 miljardit miili, mille jooksul toimus 40 põlengut ehk umbes 5 süttimist miljardi kilomeetri kohta. Tavaautode puhul oli see number 55.
Hiljuti Norras läbi viidud uuringus nenditakse, et tulekahjude mõttes on elektriautod märkimisväärselt turvalisemad, kuid meediapildis jäävad tavaautode süttimised enamasti tähelepanuta. Loogika ütleb, et uudisvoog peaks keskenduma (vanemate) bensiini- ja diiselautode ohtudele, kuid selle asemel on fookus ebatavalisusel ehk kallimatel ja uuematel elektriautodel. Nagu 2020. aasta alguses, mil toimus suur põleng Norras Stavangeri lennujaamas. Esimesena sai süüdistuse kohe elektriauto, kuid tegelikult lahvatas leekidesse vana diiselmootoriga sõiduk.
Kuivõrd Norras on maailma suurim elektriautode osakaal elaniku kohta, on seda hea võrdlusena kasutada. Vahemikus 2016-2019 registreeriti seal 3260 autotulekahju, millest vaid 60 ehk pisku 1,84% oli seotud elektriautodega. Bensiini- ja diiselautod satuvad seal tulekahjusse neli korda tõenäolisemalt kui elektriautod.
Testid tõestavad: ka tugev kokkupõrge ei põhjusta tulekahju
Enamasti on elektriauto süttinud avarii või mõne muu sõidu käigus akut kahjustanud tegevuse tõttu. Teoreetiliselt võib aku tõepoolest süttida, kui aku korpus sulab või kahjustub ning liitium puutub kokku õhuga. Ilma õhu juurdepääsuta ei saa teatavasti leeki tekkida. Just sel põhjusel koosnevad suured akud väikestest moodulitest. Isegi kui ühes neis tekib lühis, jäävad teised sellest mõjutamata. Akut juhtiv elektroonika mõõdab koguaeg aku temperetuuri ja pinget. Kui need ületavad nominaalväärtust, piiratakse võimsust või lülitatakse kahtlaselt käituvad elemendid koheselt välja. Isegi kui mõni moodul süttib, on põlevat materjali vähem kui nt 50 l paagis bensiini puhul.
Oluline on meeles pidada, et elektriauto aku asub nö põrandal mitte kapoti all, kuhu see oma suuruse tõttu ei mahuks. See tähendab mitut eelist nö tavaautode ees. Esiteks madal raskuskese, mis parandab juhitavust ja seeläbi sõidukvaliteeti, teiseks rohkem ruumi salongis ja kolmandaks aku heaolu silmas pidades, on see üks kõige tugevamaid kohti auto kere juures. Ehk aku on hästi kaitstud.
Saksa autoturvalisusettevõtte Dekra viis läbi laup- ja külgkokkupõrke testid esimese põlvkonna Nissan Leafi ja Renault Zoega. Testide käigus ei süttinud ükski auto, ehkki akud said kokkupõrgetel väga tugevaid kahjustusi. Testide käigus ühendas auto enda kompuuter süsteemid lahti, minimeerides sellised ohud.
Isegi, kui elektriauto süttib, on väga harvadel juhustel puudutatud aku või elektrisüsteem. Pigem on tegemist samade põhjustega nagu bensiini- ja diiselautode puhul, kus tuli saab alguse salongi plastikdetailidest, mis on seotud valgustite, soojenduse ja muuga, mis seotud 12V akuga nagu tavalistel sisepõlemismootoriga sõidukitel.
Norra päästeamet viis läbi ka testid, mis tõestasid, et aku süütamine üleüldse on ülimalt keeruline. Bensiini ja diisli puhul süttib tuli sisuliselt kohe, kui see sädeme või leegiga kokku puutub ning areneb kiiresti. Akutulekahjud arenevad aeglasemalt, sest tule süttimiseks vajalik temperatuur kasvab aeglasemalt. Tule energia on väiksem ja kustutamine vajab senisest praktikast teistsugust lähenemist ning vahel ka rohkem aega. Auto reisijate jaoks tähendab see aga rohkemat aega autost väljapääsemiseks.
Ehk lühidalt: müüt elektriautode tuleohtlikkusest on tõepoolest müüt, millel seost tõega õigupoolest polegi. Kuigi ka elektriautod võivad teatud tingimustel süttida, siis on need olukorrad võrreldavad tavaautodes tulekahjusid põhjustavate olukordadega ja enamasti vähem ohtlikud. Samale järeldusele jõudis muide ka Ameerika Ühendriikide maanteeamet.