Murrame müüti! Elektriautod ei plahvata ega sütti kergesti
Levinud müüdi järgi süttivad särtsuautod kergesti. Kohe tõestame, et see jutt on ekslik. Elektriautoga sõitmine on vähemalt sama turvaline kui sisepõlemismootoriga auto kasutamine.
2015. aastal registreeriti Ameerika Ühendriikides 174 000 autotulekahju ehk üks iga kolme minuti järel. Neist sisuliselt kõik olid bensiini- või diiselmootoriga autod.
Hiljuti Norras läbi viidud uuringus nenditakse, et tulekahjude mõttes on elektriautod märkimisväärselt turvalisemad, kuid meediapildis jäävad tavaautode süttimised enamasti tähelepanuta.
Kuivõrd Norras on maailma suurim elektriautode osakaal elaniku kohta, on seda hea võrdlusena kasutada. Vahemikus 2016-2019 registreeriti seal 3260 autotulekahju, millest vaid 60 ehk 1,84% oli seotud elektriautodega. Bensiini- ja diiselautod satuvad seal tulekahjusse neli korda tõenäolisemalt kui elektriautod.
Samasuguse südamerahuga nagu istume tavaautosse, võime end sättida ka elektrisõidukisse. Teel igapäevakasutusse läbivad autod põhjalikud kontrollid ja muud toimingud, et need vastaks paljudele tänapäevastele ohutusnõuetele. Teisisõnu, kui ametivõimudel poleks täit kindlust, et auto on inimesele ohutu, me sellega sõita ei saaks.
Ka tugev kokkupõrge ei põhjusta tulekahju
Enamasti on elektriauto süttinud avarii või mõne muu sõidu käigus akut kahjustanud tegevuse tõttu. Teoreetiliselt võib aku tõepoolest süttida, kui aku korpus sulab või kahjustub ning liitium puutub kokku õhuga.
Ilma õhu juurdepääsuta ei saa teatavasti leeki tekkida. Just sel põhjusel koosnevad suured akud väikestest moodulitest. Isegi kui ühes neis tekib lühis, jäävad teised sellest mõjutamata. Akut juhtiv elektroonika mõõdab pidevalt aku temperatuuri ja pinget. Kui need ületavad normväärtust, piiratakse võimsust või lülitatakse ebatavaliselt käituvad elemendid koheselt välja. Isegi kui mõni moodul süttib, on põlevat materjali vähem kui näiteks bensiinipaagi puhul.
Oluline on meeles pidada, et elektriauto aku ei asu kapoti all, vaid n-ö põrandal. Sellel on tavaautode ees mitu eelist. Madal raskuskese parandab juhitavust ja sõidukvaliteeti ja aku heaolu silmas pidades, on see üks kõige tugevamaid kohti auto kere juures. Ehk aku on hästi kaitstud.
Saksa autoturvalisusettevõtte Dekra viis läbi laup- ja külgkokkupõrke testid esimese põlvkonna Nissan Leafi ja Renault Zoega. Testide käigus ei süttinud ükski auto, ehkki akud said kokkupõrgetel väga tugevaid kahjustusi. Testide käigus ühendas auto enda kompuuter süsteemid lahti, minimeerides sellised ohud.
Isegi, kui elektriauto süttib, on väga harvadel juhustel puudutatud aku või elektrisüsteem. Pigem on tegemist samade põhjustega nagu bensiini- ja diiselautode puhul, kus tuli saab alguse salongi plastikdetailidest, mis on seotud valgustite, soojenduse ja muuga, mis seotud 12V akuga nagu tavalistel sisepõlemismootoriga sõidukitel.
Norra päästeamet viis läbi ka testid, mis tõestasid, et aku süütamine on ülimalt keeruline. Bensiini ja diisli puhul süttib tuli sisuliselt kohe, kui see sädeme või leegiga kokku puutub ning areneb kiiresti. Akutulekahjud arenevad aeglasemalt, sest tule süttimiseks vajalik temperatuur kasvab aeglasemalt. Tule energia on väiksem ja kustutamine vajab senisest praktikast teistsugust lähenemist ning vahel ka rohkem aega. Reisijate jaoks tähendab see, et on rohkem aega autost väljapääsemiseks.
Ehk lühidalt: müüt elektriautode tuleohtlikkusest on tõepoolest müüt, millel seost reaalsusega õigupoolest polegi. Kuigi ka elektriautod võivad teatud tingimustel süttida, siis on need olukorrad võrreldavad tavaautodes tulekahjusid põhjustavate olukordadega ja enamasti vähem ohtlikud.